“Tsaari mõrsjas” lõõmavad tunded


 Karin Klaus. Pärnu Postimees. 7. juuni 2013


Ooperilaval ei näe traditsioonilisi külluslikke tsaarirüüsid, minimalistlik lavakujundus rõhutab esinejakesksust.

“Tsaari mõrsja” lavastas tantsija ja koreograafina tuntud Teet Kask, muusikaline juht ja dirigent on “Promfesti” kunstiline juht Erki Pehk. Peaosades on eelmise Klaudia Taevi nimelise konkursi laureaadid Andrei Savtšenko Valgevenest ja Elina Šimkus Lätist.

1899. aastal kirjutatud “Tsaari mõrsja” on Rimski-Korsakovi töödest üks mängitavamaid oopereid. 1571. aastal Venemaal toimunud tsaar Ivan Julma naisevõtuloos näeb nii poliitilisi intriige kui ka armastust ja inimlikke tundeid.

Eestis on lugu varem lavale toodud Estonias 1932. ja 1959. aastal, kuid tänavune uuslavastus on originaalist moodsama joonega ja tänapäeva vaatajaid kõnetama mõeldud.

“Ma ei pidanud vajalikuks lavastada ajalootundi,” selgitas lavastaja Teet Kask. “21. sajandi teater on mõeldud 21. sajandi inimese jaoks ja üldinimlikud väärtused ei jäta publikut ükskõikseks tänapäevalgi. Fookuses oli teha head teatrit harukordse muusika ja põneva dramaatikaga.”

Teet Kask pole varem ooperit lavastanud, kuid on juba balletikooli kasvandikuna pidevalt oopereid vaadanud, kuulanud ja hiljem neis tantsijana osalenud.

“Olen lavastajana töötanud nii tantsijate, koorilauljate kui näitlejatega ja jõudnud sellesse punkti, kus huvitava teema korral pole enam oluline, kas tegu on balleti, draama või mõne muu žanriga,” rääkis lavastaja.

Kase jutu järgi annavad ooperi lavastamiseks hea raami konkreetne libreto ja muusika areng, samas tuleb näha dirigenti, tunnetada muusikat ja tajuda laulja tehnikat. Ooper on Kasele põnev žanr, sest muusika vibratsioonid mõjuvad inimesele tantsust laiahaardelisemalt, seepärast tahetakse näiteks Bachi aina uuesti kuulata.

Erki Pehk on alates 2001. aastast Klaudia Taevi nimelise konkursi ja „Promfesti“ kunstiline juht. Koostöös meeskonnaga aitab just tema valida, milline ooper konkursi parimatele lauljatele sobiks.

Idee kutsuda konkursil silma paistnud noored andekad solistid tagasi Pärnusse ooperi peaosades mängima sündis Pehkil 2001. aastali, rääkides Taevi konkursi teise hooaja võitja Anna Samuiliga.

“Anna tunnistas, et tahaks “Rigolettos” Gildat mängida, aga arvas, et on selleks liiga noor, ehk pakutakse seda rolli kümne aasta pärast. Mõtlesin, miks mitte nüüd?” meenutas Pehk.

2003. aastal saigi noor sopran Endlas “Rigolettos” särada ja peagi kutsuti Samuil samasse rolli Berliini Staatsoperasse, kus ta tänapäevani töötab.

“Promfestile” lavastamiseks valitakse klassikalised ooperid just seepärast, et noored saaksid pagasisse “unelmate rolli”, mis neile tulevikus kasuks tuleb.

Lavastused püütakse teadlikult valada noortepärasesse vormi, et uut ooperisõprade põlvkonda kasvatada ja murda eelarvamusi ooperist kui igavast, raskepärasest ja vaid valitud publikule mõeldud kunstivormist.

Nii on tänapäevaseks muudetud ka “Tsaari mõrsja” lavastus.

“Kui noored natukenegi huvituvad poliitikast ja ajaloost, leiab “Tsaari mõrsjas” sarnasusi praeguse Venemaaga – kuue sajandi vältel pole midagi väga muutunud,” tõmbas Pehk paralleele lavastuses kujutatu ja tänapäeva vahel. “Samuti on see lugu oma väärtustes üldinimlik: armukadedus, petmised, vastuarmastust leidmata armumised.”

Ooperi uuslavastus valmib koostöös Kaunase riikliku muusikateatri ja Pärnu Endla teatriga. Pärast homset etendust Pärnus ja suvel Tallinnas Birgitta festivalil jääb “Tsaari mõrsja” Kaunase muusikateatri püsirepertuaari.